Eile külastasin esimest korda bodyARTi, mille kehaKUNSTilisus on seotud nelja elemendiga. Mõned liigutused on nagu tuul, teised nagu maa, vesi ja tuli. Kuuma ma enda sisse esimesega korraga siiski ei saanud...
Erinevalt teistest sarnastest trennidest pannakse seal kaks matti ristiks kokku, mis on väga nutikas. Nii on keskel pehmem osa ja saab teha harjutusi nii ette-taha kui ka paremale-vasakule suunas.
Võrreldes teiste külastatud keskustega tundus see vanem ja suurem. Erinevalt kompaktsetest kesklinnakeskustest olid seal nagisevad põrandad ning palju ruume ja nurgataguseid, kus saab üksi hantlitega vehkida. Ühes koridoris olid isegi pargipingid!
Stuudiote uste peal olid sõbralikud ja kutsuvad sildid, mis lubasid kasutada ruume ka rühmatreeningute vahelisel ajal. Ainsateks tingimusteks on see, et asjad tuleb puhastatult tagasi panna ning muusikasüsteeme näppida ei tohi.
Treeneriks oli natuke Kadri Simsoni meenutav päevitunud noor naine, kes suutis kaasa haarata nii vanad olijad kui ka uued ja hirmunud nägudega daamid.
Päris lõpus küsis treener, et kas kellelgi on pleedi isu. Armas, soe ja hoolitsev. Kuid see pole veel kõik! Lebades selili, keskendudes hingamisele, käis treener kõikide juurest läbi ning aitas saada maaga paremat kontakti, surudes õlgu maa poole. Ja sellest jäi järele õrn sidrunheina lõhn!
Lõpus plaksutatakse!
Erinevalt teistest sarnastest trennidest pannakse seal kaks matti ristiks kokku, mis on väga nutikas. Nii on keskel pehmem osa ja saab teha harjutusi nii ette-taha kui ka paremale-vasakule suunas.
Võrreldes teiste külastatud keskustega tundus see vanem ja suurem. Erinevalt kompaktsetest kesklinnakeskustest olid seal nagisevad põrandad ning palju ruume ja nurgataguseid, kus saab üksi hantlitega vehkida. Ühes koridoris olid isegi pargipingid!
Stuudiote uste peal olid sõbralikud ja kutsuvad sildid, mis lubasid kasutada ruume ka rühmatreeningute vahelisel ajal. Ainsateks tingimusteks on see, et asjad tuleb puhastatult tagasi panna ning muusikasüsteeme näppida ei tohi.
Treeneriks oli natuke Kadri Simsoni meenutav päevitunud noor naine, kes suutis kaasa haarata nii vanad olijad kui ka uued ja hirmunud nägudega daamid.
Päris lõpus küsis treener, et kas kellelgi on pleedi isu. Armas, soe ja hoolitsev. Kuid see pole veel kõik! Lebades selili, keskendudes hingamisele, käis treener kõikide juurest läbi ning aitas saada maaga paremat kontakti, surudes õlgu maa poole. Ja sellest jäi järele õrn sidrunheina lõhn!
Lõpus plaksutatakse!
Comments
Post a Comment